Marknor OÜ
+372 5656 1436
info@marknor.ee

Viiemiljoniline trahv väikebüroo maaklerile

Viiemiljoniline trahv väikebüroo maaklerile

Rahapesu andmebüroo plaanib suurtükitule andmist kinnisvaramaaklerite suunas. Tahtmatult seadust rikkudes võib karistuseks olla kuni viie miljoni eurone trahv. Kordame üle – viis miljonit eurot. Olgem ausad – rahapesu seaduse muutus või tuua peo libamaaklerite tänavasse.

Äripäev kirjutas hiljuti, et rahapesu andmebüroo on võtnud kinnisvaramaaklerid pihtide vahele ja kontrollib suuremaid kinnisvarabüroosid rahapesu ja terrorismi tõkestamise nõuete asjus. Samuti plaanitakse muuta rahapesu tõkestamise seadust, lisadas sinna punkti, et maakler peab iga tehingu puhul tuvastama tegeliku kasusaaja. Kontrollima, kas tehinguks kasutatav raha on legaalne ning selle eest ka vastutama.

Miks ometi sellist segadust tekitavat seadusemuudatust vaja on? Ja veel täiesti kafkaliku trahvikirvega. „Uute reeglite järgi võib maakleritele välja kirjutada kuni 5 miljoni euro suuruse trahvi,“ ütles Postimehe intervjuus Kinnisvaramaaklerite Koja juht Ardo Lepp.
5 miljonit eurot trahvi! Väikebüroo ontlikule maaklerile, kelle aastakäive on ehk 25 000 eurot? Kas pole see mõõdutundetu ülereageerimine?

Ma ei taha öelda, et raha ebaseadusliku liikumise tõkestamise ja terrorismi teema oleks vähetähtis. Kaugel sellest. Mitmed Eestis tegutsevad pangad on selle eiramise tõttu kaotanud sadu miljoneid ja nende vigadest tasuks õppida ka teistel. Aga kas just maaklerite õblukestele õlgadele ülejõukäivate kohustuste asetamine on selles kontekstis mõistlik tegevus?

Kujutame ette situatsiooni, kus olen müümas vanalinna kolmetoalist korterit ja kohale tuleb Peterburist pärit ostja, kellel on raha, et see iidse Tallinna miljööväärtuslikku kinnisvarasse investeerida. Kuidas ma saan sada protsenti kindel olla, et raha on teenitud legaalselt kurke või tomateid kasvatades või oma vanaema korteri müügist saadud varasid kasutades? Eestisse registreeritud juriidiliste isikute andmeid on võimalik vaadata äriregistrist, aga füüsilise isiku puhul on võimalik toetuda ainult tema ütlustele. Ja kui tegemist on veel võõrriigi kodanikuga? Mission impossible, nagu Tom Cruisel omal ajal filmides oli.

Miks ometi sellist segadust tekitavat seadusemuudatust vaja on? Ja veel täiesti kafkaliku trahvikirvega.

Jah, notar saab tehingu ära jätta, aga minul ja mu kolleegidel jäävad selles osas käed lühikeseks. Ja kui siis hiljem tuvastatakse, et raha oligi pärit kahtlasest allikast, siis tõmmatakse vaene vahendaja liistule ning määratakse kuni 5 miljonit eurot trahvi. Kes ikkagi võlavanglasse läheb?
Ja siis olemegi olukorras, kus pidu peetakse libamaaklerite tänavas. Nendel pole tihtipepale toimivat firmatki ja sularahas vahendustasu liigub nende taskutesse sealsamas notaribüroo liftis.

Fantoommaaklerid ei vastuta ju mitte millegi eest. Riik kaotab maksuraha ning ausad vahendajad riskivad oma renomeega. Kas tahame seda? Juba praegu ei saa Eesti notaribüroodes tehinguid teha, ilma et mõlemad osapooled oleksid täitnud paberi, milles nad selgitavad raha päritolu. Kas pole see siis piisav filter kinnisvarakurikaelte musta raha tuvastamiseks?
Liigne dubleerimine on selles kontekstis lihtsalt aja ja ressursside raiskamine.

 

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga